Radio, online – Ministru Negosio Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Jose Luis Guterres (JLG) iha komitmentu maka’as atu lori nasaunTimor Leste adere ba Membru Organizasaun ASEAN.
Tuir JLG, relasiona ho kestaun estabilidade no unidade nasional ne’ebe maka Timor Leste hetan hikas iha tinan lima ikus ne’e inklui dezenvolvimentu ekonomia no komitmentu lideransa no povu fasil liu lori Timor Leste sai membru ASEAN.
“Ita Timor Leste iha komitmentu maka’as atu sai membru ASEAN tamba ho estabilidade no paz ne’ebe metin ona. Alen de ne’e, komprimisiu Internasional balun ne’ebe ita halo tiha ona hanesan hakotu Misaun Nasoens Unidas no forsa Internasional iha Timor Leste, tamba ne’e fasil ba ita atu tama ba ASEAN,” nia dehan ba Jornalista sira Iha Edifisiu Ministru negosiu Estranjeiru, Pantai Kelapa, Sabadu (11/8).
Atu hetan susesu iha area Diplomatika, nia dehan, nia sei koordena no husu opiniaun balun husi Eis MInistru Negosio Estrajeiruhusi Governu Anterior hanesan Dr. Zacarias Albano. Maibe, nia mos lahaluha atu koalia mos ho dirijente partidu opozisaun nian ba kestaun politika eksterna nian.
“Hau sei koordena hamutuk ho Governante anterior sira no hau buka tur hamutuk ho dirijente partidu opozisaun nia kona ba oinsa hanoin diak ida ba politika eksterna Timor Leste nian,” nia hatutan.
Kriteriu atu tama ASEAN maka hanesan kapasitasaun rekursu humanus, in fra –estrutura hanesan aeroportu, hoteis, Restaurantes, estradas, kapasidade ba ema emprezariu atu iha kreatividade ba industria komersiu no Saneamentu públiku.
Laos Fatin Ferias
La’os buat ida fasil Timor Leste tama ba membru Asosiasaun Nasaun Sedeste Aziatiku (ASEAN) kuandu la hadi’a dezenvolvimentu iha Area esensial sira.
“Atu tama ASEAN la’os ba ferias, Iha ASEAN ita atu halo batalla,” Marcelino Da silva nu’udar Diretor jeral Integrasaun rejional, Ministeriu negosio Estranjeiru iha intervista ho Timor Post iha Palasio Nobre Lahane, Dili, Kuarta, (08/08), bainhira remata Tomada de Posse ba membru guverno Bloku Koligasaun.
“Ba batalla, presija ema matenek. Atu matenek ita tenki prepara,” nia hatutan.
Marcelino dehan, Timor -Leste tenki servisu maka’as iha dezenvolvimentu hanesan hadia ponte, Aeroportu, hamos Sidade, loke estrada husi distritu ida ba Distritu seluk. Nune’e mos hadi’a ekonomia local no nasional maka foin bele koalia kona ba integrasaun ekonomia iha rejiaun.
“Ba ASEAN, La’os buat hotu monu husi lalehan maibe ba batalla politika seguransa, ekonomia, edukasaun, amizade,” Marcelino afirma.
Buat sira ne’e hotu hanesan halo funu. Nia dehan halo funu elementus ne’ebe prioridade maka rekursu humanu, ita niaz ema matenek ona, fasil atu hazznoin saida maka hanesan mehi.
Tuir nia hare, durante ne’e politiku sira seidauk kumpriende didiak kona ba ASEAN” Dala barak ita tenki rekonese Ministru sira barak maka lahatene kona ba ASEAN, tamba ne’e maka difikulta iha diskusaun, hodi halo pasu konkretus,” Diretor ne’e haklaken.
Nia komenta tan, kolia kona ba proativu progresu, la’os hamnasa deit maibe ministru sira tenki servisu maka’as. Mesmu nune’e nia optimista ho sekretariu estadu ne’ebe hare ba asuntu Asean, nei-neik sei rejolve problema ne’ebe Timor -Leste infrenta iha prosesu atu sai membru Asean.” Prosesu ne’e hau kaer durante tina rua,bele ajuda sekretariu estadu para dudu prosesu ne’e ba oin.”
Hatan kona ba deklarasaun politiku sira katak, Timor -Leste (TL) ninia kondisaun diak liu fali nasaun balun ne’ebe sai ona membru Asean tinan barak. Nia haktuir, pozisaun Singapura ninian maka membru foun labele lori problema ne’ebe hanesan.
Nia mos informa, esforsu ne’ebe hala’o dadun maka servisu hamutuk ho JIGA (Japaun International Cooperation Agency), hodi halo estudus ho karakter identifika problema ne’ebe ministeriu sira infrenta hodi buka ninia solusaun ho rekomendasaun no relatoriu, oinsa ministru sira bele resolve.
Marcelino dehan, estudus ne’e hare ba dever, diretu no responsabilidade. Maibe, estudus hirak ne’e sei infrenta problema orsamentu.
Alende ne’e, tinan oin ADB (Asean Development Bank) sei halo mos estudus durante tinan rua ho karakter konfidensial. Nia rejultadu hato’o ba Asean kona ba dezenvolvimentu TL nian. Durante tinan rua, nia esklarese la signifika Timor-Leste la tama Asean.
Klaru ke problema sira ne’e politika sira maka tenki rezolve, tekniku sira kontinua apoiu tekniku,” afirma tan “ Hau sente haksolik tamba guvernu fo atensaun ba prosesu ne’e hodi kria sekretariu estadu ida.
Nia informa, Outubru tinan ne’e, ema na’in 25 sei hetan treinamentu iha Singapura bazea ba mata dalan ne’ebe estabelese iha 2010.
Iha tempu hanesan, Vice Ministru Negosio estranjeiru Constancio Pinto hateten, sei buka dalan hodi rezolve problema ne’ebe TL infrenta, nune’e iha tempu badak bele tama ba membru Asean.
“Ministru Estranjeiru sei iha politika ou sistema ida atu hakbesik ba nasaun ne’ebe dezenvolvidu atu rimor leste mos bele hetan tulun nafatin husi sira hodi kontinua tama membru Asean,” Pinto deklara.
Nune’e mos Sekretariu estadu Asean Roberto soares hateten, sei hamosu programa inovativu hodi habelar informasaun profunda, kona ba Asean Maibe nia sei dauk esplika detalla kona ba programa saida mak sei mosu.
Nia hasara primeiru ministru Kay Rala Xanana Gusmao nia lia menon iha diskursu tomada de posse katak, sai membru asean sei infrenta dezafiu barak, tamba ne’e instituisaun hotu-hotu hanesan estadu, sociedade, sivil no povo tomak hamutuk ho neon ida, nune’e bele hetan benefisiu bainhira sai membru Asean.
Oportunidade hanesan emprezariu nasional hanesan Oscar Lima no Rui Castro hateten pronto ona TL tama asean.
Kapasidade emprezariu Timor oan iha ezekeusaun prozetu ne’ebe hamosu protesta tanba laiha kualidade, Rui Castro dehan, emprezariu internasional kaer projetu balun laiha kualidade.
“Setor privadu iha potensia boot atu dezenvolve nasaun, hatudu ona tinan 10, laiha lia fuan la pronto maibe pronto atu kompete iha kualker kompetisaun wainhira Timor Leste sai ona membru asean”, Rui Castro hatutan
Nia espera, estrutura Governu ne’ebe boot mak habadak birokrasia iha prosesu hotu-hotu ne’ebe liga aba setor privado nasional nomos internasaional ne’ebe hakarak investe iha rai laran. Wainhira birokrasia mak la responde ba situasaun real sei la resolve dezenvolvimentu nasaun.
Entretantu iha fatin hanesan Oscar Lima hateten wainhira tama asean, emprezariu ne’ebe atu konkore ho emprezariu internasional sira tenke hadia uma laran hanesan jestaun, rekursu humanu.
Nia dehan, TL sei aproveita fasilidade barak wainhira tama asean, maibe importante liu mak prepara rekurku humanu. Tanba ne’e, loron ba loron emprezariu sira preparaa ona, para to’o tempu preparadu atu infrenta
“Ami emprezariu nasional iha frakeza tanba ne’e kompete iha merkadu Internasioanal, ami tenke preparadu”.
Nasaun ne’e membru ba ASEAN mak Bruney, Cambodia, Indonesia, Laos, Malaisya, Myanmar, Filiphina, Singapora, Thailandia no Vietnam. Nasaun ne’ebe atu sai membru makn Papua Novaguine no Timor Leste.
Discussion about this post