Dili, 3 Dezembru 2025 – Negosiante sira iha Merkadu Nasionál Taibesi lori ba oin sira-nia frustrasaun ne’ebé naruk ona kona-ba bee moos no fasilidade sanitáriu ne’ebé aat. Maski merkadu ne’e konsideradu sentru komérsiu nasionál maibe kondisaun ijiénika kontinua la’o sabraut no la hetan solusaun signifikativu husi autoridade relevante sira.
Vendedor Duarte Amaral relata katak bee moos la sufisiente ka la iha duni iha merkadu. Negosiante sira tenke sosa bee jerigen ida ho presu $0.05 hodi fase modo no produtu sira seluk ba fa’an, ka kuru bee husi uma rasik.
Nia hatutan durante ne’e hala’o negosiu iha merkadu Taibesi desde iha tinan 2016 to’o ohin loron negosiante sofre bebeik kona-ba problema sanitasaun ho bee moos, maibé seidauk iha parte relevante ne’ebé bele fó solusaun ba probelama hirak ne’e, Hateten Duarte .
“dalaruma kompaña balu mai rehabilita tia haris fatin maibé sira la hatama bee iha laran, entaun ikus haris fatin ne’e sai sabraut, nune’e bainhira negosiante sira tenke sosa fali bee hodi fase modo no produtu sira ne’ebé mak negosiante sira fa’an, inklui uza ba nesesidade sira seluk.” Tenik Duarte Amaral iha Merkadu Taibesi Quarta Feira (3/12).
Duarte Amaral mós kestiona jestaun merkadu nian ne’ebé fraku liuliu fatin terminal ba transporte kahur malu ho fatin fa’an sasan, hamosu konfusaun no difikulta movimentu iha merkadu laran.
“Governu presiza tau atensaun para bele halo jestaun ne’ebé di’ak iha merkadu, tanba merkadu Taibesi ho merkadu Manleu ne’e nu’udar merkadu nasional, maibé kondisaun ho situasaun ne’e la’o sabraut tebes, exemplu hanesan iha Taibesi fatin Terminal lolos motor kareta mak para, maibé ne’e ema tama hotu ba laran hodi faan sasan no motor kareta para fatin la iha”
Isabel Pinto hanesan mos negosiante esplika problema ne’e hanesan Fasilidade hanesan haris fatin (sintina) sai aat ka la funsiona tanba bee la iha, nune’e bainhira sira iha nesesidade urjente, sira tenke ba viziñu nia uma no selu $0.25 atu uza.

“durante ne’e bee la iha tanba ne’e negosiante sira tenke kuru bee husi uma, selae sosa fali bee mak uza hodi hamos sasan inklui hamos fatin ne’ebé ami uza,no bainhira iha nesesidade urjente sira tenke ba vijinu nia uma no selu ho osan $0.25”. Esplika Isabel.
Situasaun hirak ne’e difikulta tebes negosiante sira hodi hetan rendimentu, hodi hamosu kestaun kona-ba sustentabilidade sira-nia moris loroloron nian.
Hatan ba kestaun sira ne’e Artur Henrique hanesan Diretór Servisu Munisipál Jestaun Merkadu no Turizmu, fó esplikasaun katak problema ne’e la’ós tanba la iha fasilidade, maibé tanba menus konsiénsia no jestaun ne’ebé ladi’ak husi negosiante sira rasik.
Artur afirma katak bee iha duni, maibé negosiante balu uza arbiru hodi fase roupa no la jere bee ho di’ak, hodi halo bee la to’o ba negosiante seluk.

“tanba movimentu ema barak tebes, loron ida bele tama vizita too 2,000 pessoas no menus rekursu umanu ba seguransa, autoridade susar atu kontrola uzu fasilidade sira ne’e, liuliu iha kalan.” Tenik Diretór Servisu Munisipál Jestaun Merkadu no Turizmu iha nia servisu fatin.
Artur Henrique husu ba negosiante no komunidade sira hotu atu iha konsiénsia no koopera hamutuk hodi uza fasilidade sira ne’e ne’e ho kuidadu atu bele servi nesesidade ema hotu nian ba presija no hakarak.
Jornalista : Octavia Maria de Rosa
Editor : Jonas Soarez
















Discussion about this post