Radio, online – Opiniaun ne’e ninia kontiudu tomak responsavel husi hakerek nain. Redasaun fo pasu menu ne’e hodi ejerse ema no instituisoens nia hanoin no ideias konaba asuntu ruma ba prosesu dezenvolvimentu Timor Leste.
Universidade Nasionál Timor Loro Sa’e (UNTL) hanesan sumbriña akademika ba estudante povu aitarak leten. Hosi tinan ba tinan Universidade ida ne’e sempre mostra nia istória ba fini lideransa ne’ebé di’ak liu hosi prosesu kualidade aprendizajem. Maibe Depatamentu Komunikasaun soisál presupoen kuaze tinan lima konsidera Universidade faila tanba universidade rasik laiha importansia maximu hodi dezenvolve departemente refere.
Ho ida ne’e, Departamentu Komunikasaun Sosiál [Depkomsos] ezisti iha 2008 hamahon aan iha Fakuldade Edukasaun no la iha plano propriu hosi Universidade hodi Jere rasik nia Departamentu refere tanba Departamentu Komunikasaun Sosiál tuir loloos nia tama iha Fakuldade Siensia Sosiais (Faspol) maibe tanba saida mak iha Fakuldade Edukasaun?
Ho razaun ida ne’e mak Universidade seidauk iha planu di’ak hodi progresa departamentu ne’e rasik. Maibe hosi parte Universidade hateten katak Departamentu Komunikasaun Sosiál iha Fakuldade Edukasaun ho razaun atu promove mais lian Portugues.
Maibe na realidade hosi sistema edukativu iha Departamentu Komunikasaun Sosiál la kondisiona ho prosesu aprendizajem, tan ne’e Universidade hanesan loke Departamentu ne’ebé laiha vizaun ba future hodi prepara kualidade futura jerasaun.
Tuir mai ita lembra hamutuk kontinuasaun ba prosesu ezistensia Departamentu Komunikasaun Sosiál iha Fakuldade Edukasaun re-integra iha Fakuldade Siensia Sosiais ne’ebé faila durante ne’e.
Iha Tinan 2010, Departamentu Komunikasaun Sosiál ne’ebé hosi Fakuldade Edukasaun muda bá Fakuldade Siensia Sosiais ho razaun Universidade katak, Departamentu ne’e merese iha area sosiál
Hakerek nain laos atu kontra Universidade maibe hare’e ba realidade ne’ebe eziste iha Departamentu Komunikasaun Sosiál, Universidade Nasional Timor Lorosa’e presiza duni iha mudansa iha termu fasilidade, rekursu human no kurikulum.
Hakerek nain sempre akompaña prosesu Edukasaun iha Universidade Nasional Timor Lorosae, liu-liu Departamentu Komunikasaun Sosial ne’ebe konsidera sistema la kondisiona ba estudante Departamentu Komunikasaun Sosiál. Departamentu ne’e hanesan Departamentu ida ne’ebé atu forma estudante ne’ebé hakarak servi sosiedade no nasaun liu hosi komunikasaun.
Tan ne’e komunikasaun Sosiél iha termu mídia oinsa mídia liu hosi jornalista bele kobre no transmiti informasaun liu hosi meiu komunikasaun ba sosiedade hodi hetan informasaun liu hosi ninia públikasaun.
Maibe Estudante Depkomsos ne’e forma atu sai Jornalista ne’ebé profisional iha future, maibe na realidade ho teoria deit, maibe laiha pratika iha mídia sira ne’ebé eziste iha Timor Leste.
Tuir mai ita akompana hamutuk estabelesimentu sistema edukativu iha Departamentu Komunikasaun Sosial ne’ebé mak la propriu durante tinan lima ona mak hanesan tuir mai nee;
· Fasilidades Depkomsos
Depkomsos hanesan departamentu ida ne’ebé atu forma estudantes sira hodi sai future Jornalista maibe na realidade future jornalista sai hanesan passada jornalista signifika katak em vez de fasilidade iha para hodi fasilita estudante sira hodi sai future jornalista ne’ebé di’ak maibe sai jornalista ne’ebé antigo katak seidauk iha konesimentu ba fasilidade
No wainhira mak jornalista sai professional iha area komunikasaun sosiál ?
Departamentu Komunikasaun Sosiál hanesan departamentu ida ne’ebé unika iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e maibe Universidade la fó inportansia ba departamentu ne’e tanba tinan lima ona maibe sem fasiidade hodi fasilita estudante sira hodi aprende
Departamentu ida ne’e presiza iha fasilidade tanba iha ona teoria presiza iha pratika maibe durante ne’elaiha fasilidade hanesa Biblioteka (Livro Komunikasaun social no seluk tan), Tape Recoder, Camera no fasiliade jornalista seluk tan
· Estabelesimentu Sistema Kurikulum
Katak durante Departamentu ne’e harii, Universidade laiha kurikulum propriu ida atu uza hodi hanorin Estudante Komunikasaun Sosál katak, programasaun ba Disiplina sira durante nee estudante 1o semester ate 7o semestre sei konfude tanba wainhira mak disiplina ne’e programadu hotu, ho razaun katak uluk primeiro periodu ba estudante Depkomsos programa disiplina jeral no espesifiku iha Edukasaun nian ne’ebé sei hamahon hela iha fakuldade Edukasaun.
Maibe agora dadaun estudante hotu konfunde tanba re-intrega mai iha FASPOL nafatin programa disiplina jeral Faspol nian no estudante 1o ano ate 5o konfunde pior bainhira sira la programa disiplina hanesan 7o ano nian, ho razaun saida?
· Uzu Lingua
Durante Departamentu ne’e iha Universidade Nasionl Timor Lorosa’e liu hosi Xefe departamentu komunikasuan sosiál informa ba estudantes sira katak iha departamnetu ne’e uzu lingua introdutoria mak lingua Portuges maibe na realidade saida mak akontese?
Dala barak estudante sira protesta ho nervu bainhira prosesu aprendizajen lao tanba kompromisu lingua introdutoria portuges maibe na realidade lingua laos portugues maibe lingua Minsturadu katak, lian Indonesia,Inglesh, Portuges,Lian Tetun
Alende, estudante foun Primeiru ano hateten ami iha ensinu sekundario ho uzu lian Portuges mai iha Universidade ne’e uza fali lian ne’ebé ami la kompriende, dehan ho triste
“ami espanta lian sira ne’e tanba ami uluk iha eskola sekundariu rona Depkomsos ne’e Dosente sira uja lian portugue hodi hanorin maibe na realidade lian portugues sai lian misturadu” tuir nia
· Hakerek Monografia
Durante nee estudante hotu preokupa hakerek monografia ho lian Portugues ou lian Tetun. Uluk 2008 universidade deside katak bainhira estudante sira hosi Depkomsos livre hosi teoria sira hakerek monografia ho lian portugues.
Maibe desizaun agora dadaun ne’e pelu kontrario tanba liu hosi fraternidade entre estudante foun no estudante tuan iha Lequica estudantes sira kestiona kona-ba hakerek monografia ho lian ne’ebé sai ona preukupasaun boot ba sira.
Maibe Xefe departamentu hateten Lian Portugues no Lian Tetun sai hanesan lian ofisiál ba Timor Leste tan ne’e atu hakerek monografia tenke ho ho lian Portages no Tetun. Maibe hakerek-nain hakarak reforsa katak, Konstituisaun RDTL Artigo 13 regula ona lian rua ne’e sai lian ofisiál Timor-Leste nian.
Hakerek-nain mós hakarak aprezenta hau nia opiniaun ne’e katak, lingua sai dezafiu prinsipal ba prosesu aprendizajen ba estudante sira iha fakuldade komunikasaun social. Lian Portugues laos lian fasil ba estudante sira atu interpreta mateteria sira ne’ebé ho liafuan ilmiah. Nune’e mós lian Tetun, sei iha buat barak disifil atu tradus ba Tetun tamba ida ne’e mak prosesu aprendizajen tenke liu husi bahasa “gado-gado”. No estudante mak sai vitima ba situasaun ida ne’e no politika ne’ebé politika-nain sira hatu’ur ona.
· Tempu Estagio
Durante nee mós estudante estagiariu sira preokupa fatin estagiu hodi halo sira nia pratika iha instituisaun mídia maibe mídia iha Timor Leste sei menus mak hanesan media imprime no media elektronika, tan nee estudante estagiariu kompostu 90 ital, maibe ho kondisaun ida ne’e halo 40 ital mak estagiu iha instituiaun mídia no sira seluk sei hein periodu tuir mai.
Jelita hosi estdante 7 semestre nebe hakarak estagiu iha instituisaun mídia maibe haree nia kolega barak mak okupa fatin entaun nia la konege estagiu
“ hau deseja estagiu maibe instituisaun mídia menus bainhira ita tama hotu ita la aprende buat ruma” dehan Jelita
Hosi estudante sira dala barak kestiona ba Xefe Departamentu Komunikasaun Sosial Filomeno Jaques Fernandez maibe nunka mais iha rezultadu positive ida katak kestauns sira ne’e hetan solusaun. Sujestaun ba problema ne’e atu resolve, estudante sira ne’ebé sai vitima ba sistema edukasaun iha Departamnetu Komunikasaun sosiál tenke responde lalais, entaun bainhira sistema ne’e laiha mudansa quer dizer seidauk bele resolve problema ne’e. Ita hein !!!
Hakerek nain nudar estudante UNTL, Departamentu Komunikasaun Sosial
Semester V. Email [email protected]
Discussion about this post