Radio, online – Tuir centru pesquisa ciencia govermental (CPCG) fo sai katak, maske Lei inan Konstituisaun RDTL dehan lia Portuguesa sai lian ofisial maibe lia Portuguesa sei sai difikuldade boot ba iha prosesu aprendisazen. Tuir peskizador ne’e dehan mos menus komunikasaun entre mestre ho alunus iha eskola sai atraza atu bele koalia lia ne’e ho diak.
“Polemika implementasuan dalen Portuguesa hatudu faktus ba iha setor edukasaun tamba menus komunikasuan entre professores no estudantes,”dehan Koordenador CPCG Jose Ramalho hafoin seminario iha Fakuldade Siensias Sosiais UNTL, Kaikoli Segunda (7/5).
Tuir peskizador ne’e mos iha sira nia peskizasaun tuir dadus hatudu katak polemikasaun ne’e akontese mak hanesan kultura, menus komunikasaun no uza lingua mais avansadu tan ne’e prejudika ba ami estudante sira.
Nia hatutan, kestaun sira ne’e konsege hetan interpretasaun hosi estudante Departamentu Komunikasaun Sosial, dehan katak kondisaun ne’ebe mak limitadu entaun prejuduka ba implementasaun dalen portugues iha prosesu aprendizagem no ami laiha mudansa hodi promove dalen ne’e.
“Bazeia ba ami nia peskiza iha komunidade katak iha perspetiva oin-oin ne’ebe mai hosi ita nia komunidade katak polemika ne’ebe mak hasoru hanesan kondisaun mak ladun favoravel ba estudante sira para atu aprende,”Jose hatutan.
Liu husi analisa ba perskiza ne’e para hodi hatama ba UNTL, liu-liu iha Fakuldade Faspol hodi nune’e Universidade bele hare no kria kondisaun ba estudante sira.
Iha fatin hanesan Virgilio Marçal, Presidente Comissaun F Parlamentu Nasional trata assuntu edukasaun hateten katak uzu ba lingua Portugues ne’e hanesan meius komunikasaun humana.
Tuir lei Artigo 13 konsagra iha Konstituisaun hateten momos katak Dalen ofisial mak dalen Portugues no Tetum
Prezidenti Komisaun F ne’e hatutan, uza ba lian Portuguesa ne’e hodi hatudu ba mundu katak Timor Leste mos iha Identidade rasik. “Lingua mak ita nia identidade no ita nia kultura,” tuir Virgilio.
Nia hatutan katak dadus konkretu ne’e mak sai hanesan polemika ida ba uza lian Portugues iha setor edukasaun. Deputadu ne’e husu ba peskizador bele halo karta ida para hodi hato’o iha Parlamentu Nasional, oinsa atu resolve kestaun ida ne’e, ou bele halo revogasaun ba lian ida ne’e ou laiha.
Discussion about this post