Radio,Online – Vitima Ezekusaun iha Suku Colmera ba uma kain 3 hamutuk total ema 45 husu ba estadu atu deporta sira ba Australia tamba moris iha nasaun ne’e laiha valor ona.
“Ami Timor oan senti hanesan bainaka diak liu estadu deporta ami ba Australia tamba trata ami nia moris laiha dignidade.
Ami hela iha rai ne’e husi 1984, maibe rai ne’e iha ukun-an fa’an ba sidadaun husi Indonezia depois duni ami sai. Diak liu deporta ami deit ona,”dehan eis Xefi suku Colmera Ricardo Guterres liu husi konferensia da emprensa foin lalais ne’e.
Agora dadaun uma kain 3 ne’e sira nia sasan husik hela iha estrada ninin, la hatene los sira atu ba iha ne’ebe. Impkatu husi desizaun ne’ebe la iha moral halo labarik sira la ba eskola no toba iha lona okos. Agora dadaun labarik sira balun hetan moras.
Eis xefi suku Colmera ne’e hatutan, bazeia ba Konstituisaun RDTL artigu 58 hateten katak, ema Timor oan hot-hotu iha direto atu hela iha rai pedasuk ida no uma ne’ebe adekuado.
“Ami husu ba governu atu didfini lolos ami nia estatuta, ami ne’e ema Timor oan ka lae?,”Ami iha ne’e mos ami la iha direto ana atu hetan rai pedadus no uma diak liu ami desporta ba Australia diak liu, Ricardo repete.
Iha konferensia ne’e kuaze komunidade iha suku Colmera fo apoiu moral ba vitima uma kain 3 ne’e tamba komunidade sira rekoinese vitima uma kain 3 ne’e kleur tebes hela iha fatin refere.
Komunidade suku Colmera la simu desizaun husi tribunal tamba la halo estudu ba dokumentos ne’ebe mak aprejenta husi vitima. Vitima sira la simu liu tan mak hasai sira husi fatin ne’e, depois rai ne’e fa’an ba sidadaun Indonezia ho naran Sukiono atu halo loja. Maibe tuir lei katak sasan ne’ebe mak husi estadu kolonial husi Portugal ho Indonesia hola parte patrimonia estadu RDTL nian.
Sukiono hola rai ne’e, iha tempo Indonesia no nia nudar sidadaun Indonesia, iha 2008 nia sai sidadaun Timor-Leste maibe la priense kriteria balun mak lian Tetum nia la hatene. Ami konsedera desizaun tribunal la hatudu ninia imparsialidade no efeito da lai (cacat hukum).
Alende ne’e vitima kondena maka’as ba atitude advogado tuir artigo 135 durante ne’e aban dona ami nia kazu, to’o ikus ami la iha oportunidade atu halo rekursu no kontestasaun iha tribunal da rekursu.
Ho lia fuan ikus se’e estadu liu husi governu la reszolve kaze ne’e vitima sira sei la tuir eleisaun geral mai ne’e.
Discussion about this post