Radio, online – Proposta lei investimentu privadu ne’ebe sai diskusaun iha PN Segunda, (12/9) hetan pasa. Avafor 35, kontra zero no abstensaun 2. Maske lei ne’e pasa ona maibe partido FRETILIN ho PD duvidas ho implementasaun husi Ministeiru Devezenlolvimentu Ekonomia.
Deputado Bancada PD Lucas da Costa hateten, lei investimentu privadu importante tebes , tamba liu husi lei bele regula investidores sira husi estranjeiru ne’ebe halo operasaun ba investimentu iha nasaun TL.
“Ita nia rai labele hetan asesu ba kreditu husi ita nia banku mais sira hetan kreditu husi banku rai seluk ne’ebe halo operasaun ita nia rai tamba kuandu sira mai iha ita nia rai maka sira husu kredit husi ita nia banku nasional atu halo investimentu iha ne’e signifika sira la iha osan,”nia komenta.
Tuir Deputadu aktual Reitor UNPAZ dehan, iha lei ne’e fo fatin ba ema estranjeiru bele kredit husi banku nasional para halo investimentu ba nasaun seluk. Ba situasaun agora ne’e fasil tebes. Kestaun mak Bnasaun TL seidauk iha osan rasik. Tuir Lucas problemas mak hasoru TL nia Banku Sentral seidauk bele kontrola osan ne’ebe tama no sai .
Deputadu PD ne’e rasik la konkorda katak investidor estrangeiru sira, mai foti no kredit iha ita nia banku nasional sebanhira sira mai atu foti osan iha banku Mandiri, ANZ bele mais husi ita nia banku labele tamba sira bele lori osan ne’e ba halo investimentu iha rai seluk .
Iha sorin seluk, Deputadu FRETILIN Estanislau da Silva konsedera lei investimentu Privadu importante tebes nasaun TL, maibe banhira atu imnplementa governu tenki tetu didiak no kontrola investidor husi estranjeiru.
“Ita nia rekursu atu kontrola osan seidauk iha, hau duvidas ho ministeiru MED atu kontrola investidor husi rai liur, dala ruma bele mosu nepotizasaun,”nia lamenta.
Hatan ba prekupasaun hirak ne’e Ministtro Ekonomia Dezenvolvimentu Joao Goncalves hateten, lei investimentu privadu importante tebes. “ita presisa lei ne’e banhira ita hakarak hetan investimentu husi investidores tamba liu husi lei ne’e ita fo insentivus hodi ita bele atrai investidores,”
MED hatutan, osan hanesan asosiado maibe labele dehan tenki uza osan rasik, se’e nia iha posibilidade atu hetan osan husi Baku ida. Ne’e laos governu mak fo impresta osan maibe investidor mak impresta tamba ne’e nia tenki iha responsabilidade atu selu osan ida ne’e.
Ministru husi partido PSD hatutan, banhira governu atu implementa banku ne’e mos sei iha kriteriu ba investodor.
“Ita labele taka dalan ba ema investidores estrangeiru no emprezado ne’e atu husu kreditu tamba ida ne’e sira nia direitu atu husu kredit tuir sira nia kbi’it kapasidade atu selu,” Joao esplika.
Discussion about this post