Durante tinan naruk Timor-Leste (TL) hein atu sai membru ASEAN ikus mai iha tinan 2023 TL sai nudar atuál observador ba membru ASEAN nasaun sanulu (10) Singapura, Tailandia, Laos, Cambodia, Vietnam, Myanmar, Malázia, Filipina, Brunei no Indonézia.
Makse nune’e sei nafatin mosu prespektiva diferente konaba dezafiu no oportunidade ne’ebé Timor sei hetan bainhira sai membru ida husi komunidade ASEAN.
Iha diskusaun forum média ne’ebé organiza husi GIZ iha ASEAN sekretaria Jakarta, Peskizadora , husi Sentru ba Peskiza Polítika iha Ajénsia Nasionál ba Peskiza no Inovasaun husi Indonezia, Prof. Dr. Dewi Fortuna Anwar, hateten desizaun Timor-Leste nia adezaun ASEAN sei lori impaktu pozitivu ba membru ASEAN tanba Timor-Leste iha abilidade ba área diplomasia.
“Timor-Leste iha relasaun di’ak ho país sira seluk, Timor-Leste iha skill ba diplomasia, Timor-Leste nia prezensa sei mobiliza ema internasionál barak liután nune’e labele hanoin katak Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN sei lalori benefísiu ba membru ASEAN”. Dehan Anwar.
Nia mos rekomenda ba Timor-Leste atu konsentra uluk ba dezenvolvimentu infraestrutura, reforsa kapasidade rekursu umanu, profisiénsia iha lian, no asuntu finanseiru sira iha eventu ASEAN.
Iha fatin hanesan Peskizador independente husi Timor-Leste, João Da Cruz Cardoso, haree katak Timor-Leste sai membru ASEAN hanesan oportunidade bo’ot atu estabelese relasaun komérsiu ho nasaun membru ASEAN seluk, poténsia ba troka koñesimentu, transferénsia teknolojia, no interasaun komérsiu no negósiu maibé agora dadaun Timor-Leste nia prioridade la’os adere lalais ba ASEAN, importante liu maka dezenvolvimentu.
“Mai ami esperansa atu harii oportunidade foun ba negósiu no inovasaun komersiál iha rai laran maibé importante liu ba Timor-Leste maka dezemvolvimentu, importante atu rezolve desafius, sira inklui diversifikasaun ekonómika tanba Timor-Leste depende ba rendimentu hosi rekursu mineral” dehan João.
Relasiona ho Timor-Leste nia prosesu adezaun ba ASEAN, nasaun Indonézia suporta tebes Timor-Leste liuhusi apoiu halo roteiru (road map) ida maka infranstrutura liliu iha tempu badak sei hadi’a Aeroporto Internasionál Nicolau Lobato ne’ebé seidauk kategoria ba estandar Internasionál, rede telekomunikasaun no seluk tan.
Reportajen : Dhesy Reis
Discussion about this post