Radio, online – Xefi Observasaun Eleitorál Uniaun Europeia, Fiona Hall nu’udar membru Parlamentu Europa (MOE UE dehan katak, eleisaun jeral 2012 ne’ebe halao iha TL hetan susesu no presiza nasaun barak banati tuir.
Inofrmasaun ne’e radioliberdadedili.com asesu liu husi via email foin lalais ne’e. Relatóriu ne’e, dehan, rezultadu husi observasaun UE nian ne’ebé hetan durante hala’o ninia misaun iha Timor-Leste ba fulan rua. Relatóriu refere hakuak análize luan ida kona-ba eleisaun lejizlativa, hamutuk ho avaliasaun ida kona-ba aspetu oioin eleisaun nian hanesan enkuadramentu legál, serbisu ne’ebé halo husi administrasaun eleitorál, knaar instituisaun Estadu sira nian, ambiente kampaña, hahalok media nian, knaar sosiedade sivíl nian, no mós prosesu vota, sura votus no apuramento, hamutuk ho prosesu halo keixa no hatama rekursu.
Tuir rezultadu mahuluk relatóriu ninian katak eleisaun lejizlativa iha loron 7 Jullu, 2012 hala’o iha kondisaun estabilidade tomak, no ninia administrasaun no supervizaun lidera husi órgaun eleitorál Timor-Leste nian. Loron Eleisaun administra kapás los, lian ne’ebé uza durante kampaña eleitorál baibain kontroladu, no keixa ladún barak ka todan.
Ambiente jerál ne’ebé hakmatek iha tempu kampaña atribui ba kontestu polítika ida-ke favorese liu-tan, duke iha 2007, iha-ne’ebé elite polítika konkorda ba malu katak eleisaun tenke pasífiku hodi garante retirada forsa ONU no Forsa Estabilizasaun Internasionál, maibé atribui mós ba oinsá administra no superviziona eleisaun ne’e, inklui implementasaun husi rotina sira-ne’ebé estabelese ho di’ak atu halakon sentimentu ta’uk kona-ba violénsia eleitorál.
Enkuadramentu legal ba eleisaun nian nebe-ke hadia ona inkorporadu ona nudar parte substansial husi rekomendasaun EU EOM 2007. Haktuir lia_menon nebe fo husi MOE EU iha 2007, orgaun administrasaun eleitoral (OAE) iha Timor-Leste, Komisaun Nasional ba Eleisaun (CNE) no Sekretariadu Tekniku ba Administrasaun Eleitoral (STAE), oras nee metin liu duke iha eleisaun 2007.
Maske sei iha difikuldade balun nebe iha relasaun ho serbisu, STAE no CNE konsege halao sira nian knaar komplementa ba malu. STAE organiza eventu hotu-hotu eleisaun nian iha maneira efikas no lalais, maski iha desafiu lojistika nian iha parte komunikasaun no transporte. Ba iha ninian parte, CNE halo supervizaun ba STAE nia preparasaun eleitoral ho ativu, tetu no deside keixa sira iha maneira determinadu no buka garante prosesu apuramentu nasional lao ho transparente.
Tamba nee, CNE halao duni ona ninia knaar tuir Konstitusaun atu halo supervizaun ba STAE nia atividade sira ho independente. Importante diak liu maka neutralidade husi órgaun administrasaun eleitorál, CNE) no STAE ba EUROPEAN UNION Election Observation Mission ba Timor-Leste 2012.
Administrasaun Tekniku Administrasaun Eleitorál (STAE), ladún afeta maka’as husi kandidatu sira-ne’ebé kompete iha eleisaun parlamentár; maski relasaun serbisu STAE no CNE nian susar uitoan, sira konsege hala’o sira-nia knaar komplementár.
Maski nune’e, frakeza no desafiu balun ami identifika tiha ona no enkoraja melhoramentu balun atu hodi garante Timor-Leste sei hetan nafatin susesu iha ninia dalan ba hametin prosesu demokrasia ne’ebé fó ona kbiit no fiar-an ba instituisaun sira Timór nian.
Relatóriu refere hakuak rekomendasaun lubun ida kona-ba oinsá hadi’a prosesu eleitorál no sei hetan konsiderasaun husi Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste, CNE no STAE hamutuk ho parte interesadu nasionál no internasionál sira seluk.
Tuir MOE UE nia hanoin, sira-nia implementasaun sei sai nu’udar kontribuisaun ba hadi’ak eleisaun aban-bainrua nian. Husi rekomendasaun hirak-ne’e, sira-ne’ebé relevante liu mak:
Rekomendasaun atu introdús provizaun legál kona-ba finansiamentu partidu polítiku sira nian no oinsá uza osan ne’e durante kampaña eleitorál nian, inklui mós ida-ne’ebé estabelese limite ba doasaun no despeza, no sansaun ba kazu viola lei ne’ebé tenke forte natoon hodi hanetik finansiamentu ilegál mosu.
MOE UE rekomenda katak Parlamentu Nasionál altera lejizlasaun ne’ebé daudauk ne’e iha hela hodi haboot liután autoridade STAE nian, ne’ebé mantein ona inventáriu kompletu husi populasaun ne’ebé bele vota, atu permite nia foti responsabilidade adisionál atu mantein rejistu sivíl ida-ne’ebé permanente.
Medida ida-ne’e sei simplifika prátika daudaun nian atu mantein baze dadus rua no tipu dokumentu identifikasaun rua ne’ebé la hanesan, no mós, hafoin halo kampaña rejistu ne’ebé karu, fó tan sistema ida-ne’ebé bele fiar no efetivu haree ba kustu hodi mantein rejistu sidadaun timoroan sira.
MOE UE konsidera nu’udar importánsia ne’ebé aas liu ba kualidade demokrátiku husi eleisaun aban-bainrua nian katak governu Timor-Leste no doadór sira kontinua organiza no tulun programa treinamentu ba jornalista sira, nune’e bele lori sira-nia nivel kompeténsia la’o ho prátika jornalizmu ne’ebé di’ak liu.
MOE UE hala’o nia serbisu iha Timor-Leste hahú kedas iha 26 Maiu to’o iha 24 Jullu, 2012, hafoin nia hetan konvite husi Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian. Misaun haruka observadór na’in-70 husi estadu-membru UE 25, inklui Suisa no Noruega, ba distritu 13 tomak hodi nune’e sira bele halo avaliasaun ba prosesu eleitorál bazeia ba kompromisu internasionál no rejionál ne’ebé foti no mós ba lei Timor-Leste nian.
MOE UE la depende ba instituisaun Uniaun Europeia ida seluk hodi to’o ba ninia rezultadu no konkluzaun. Bainhira prepara ninia atividade observasaun eleitorál, Uniaun Europeia banati-tuir Deklarasaun kona-ba Prinsípiu Observasaun Eleitorál Internasionál ne’ebé selebra iha Nasoins Unidas nia okos iha Outubru 2005.
Discussion about this post