Radio, online – 27 Setembru 2012, relasiona ho kazu Ministru Justisa, Dionisio Babo Soares ninia fen, Luisa da Costa, sosiadade sivil sira komesa kritika maka’as ona kanal media [jornal] balu, tamba sira hato’o deit deklarasaun husi ministru nian no la inklui vitimia ninia resposta.
Koalia ba jornalista Radio Liberdade relasiona ho asunte refere, Membru oranizasaun Sosidade Sivil, Jose Luis Oliveira hateten, media Timor-Leste ne’e tenke sai fonte ba demokrasia, justisa no ba ema kbit laek sira, laos uza liberdade ne’ebé hodi servi deit ema sira ne’ebé iha poder.
Ne’e hatudu katak, media seidauk halao ninia knar loloos nu’udar sai “corong” ba sira ne’ebé kbit laek no hametin demokrasia iha railaran, dehan nian.
“Maibe Pur kontrariu ita nia media sei hatutan atau mewarisi tradisi mental ne’ebé husik hela husi rejimi ditadura Soeharto katak, media ne’e servi ba poder, laos defensór ba direitu umanu no nu’udar voice of the voiceless. Mai ha’u ne’e tristeza,” Oliveira hateten.
Tuir nia, media loloos ne’e parsial ba vitima, proteje ema sira ne’ebé laiha kbit ninia direitu husi abuzu poder autoridade sira nian, maibe ida ne’e la akontese.
Eis Diretór Asosiasaun HAK ne’e haktuir, moris iha ambiente independensia nian laos hanesan ne’e, tamba iha Indonesia hahalok media sira hanesan ne’e muda tiha ona iha tempu reformasi nian.
“Infelismente ida ne’e diferente ho Indonesia agora. Iha Indonesia ne’ebá sira muda buat barak ona. Justru media ne’e tuir loloos uza liberdade ne’e hodi hametin demokrasia,” nia hateten.
Responde ba informasaun husi media sosial [via internet] katak, ministru balu telefone ba jornal ida katak, akontesimentu ne’e laloos ne’ebe media sira lalika públika, Jose Luis kestiona independensia editorial media nian, tamba loloos ne’e media sira konsidera telefone ne’e hodi halo investigasaun tamba sa mak nia halo hanesan ne’e.
“Media labele sai fali instrumentu justifikasaun ka pembenaran. Maibe media nu’udar instrumentu hodi buka lia loos, kebenaran. Tenke konsidera informasaun ka telefone husi ministru ne’e,” nia hateten ho lian makas.
Jose Luis mós kestiona integridade no profesionalizmu media ninia banhira sira halo tuir deit parte ministru nian no la inklui informasaun husi vitima.
Iha sorin seluk, Xefe Redasaun Timor Post, Santina de Araujo hateten sira simu duni karta ida husi Luisa iha dia 13 Setembru 2012, maibe karta ne’e la diriji ba Timor Post, maibe diriji ba Diario Nacional.
“Karta ne’e tujukan ba Diario Nacional, se karta ne’e mak tujukan em jeral ba media, entau ami bele, maibe ida ne’e tujukan ba Diario,” nia esplika.
Santina afirma katak, iha momentu ne’e nia telefone duni vitima hodi dada-lia ho nia kona-ba kazu ne’e, maibe vitima rasik dehan ninia karta ne’e bele reprezenta ona nia no media sira bele públika ida ne’e.
Jornalista Senior ne’e mós hateten, nia konsege le’e karta ne’e no hetan fraze ida temi dehan problema ‘bikan ho kanuru’ [violensia domestika] katak, ne’e problema interen sira nian, entau Timor Post esforsu atu intervista nia direitamente, maibe Luisa rasik lakohi.
Xefe redasaun ne’e mós rejeita informasaun ne’ebé espaila iha públiku katak, jornal sira hetan telefone husi governante balu haruka lalika públika kazu ne’e.
Responde ba ida ne’e, Jornalista Senior Hugo Fernandes hateten bazea ba valor nutisia [nilai berita] kazu ne’e bele loos kuandu involve ema baibain ida, maibe ida ne’e involve ema ne’ebé kaer pozisaun politika públiku ida.
“Iha parte ida ita bele dehan kuandu ema normal ho pozisaun baibain bele loos. Maibe kazu ida ne’e akontese ba ema ne’ebé kaer pozisaun politiku ida, ne’eb’e bainhira ema ho pozisaun poder públiku nia privilijiu ka nia privasidade ne’e kuaze atu lakon tamba nia hanesan sasukat ida ba andamentu governasaun ida nian,” nia esplika
Hugo reforsa liu tan katak, buat ne’ebé media sira públika ne’e la kontra privasidade ema ruma nian, tamba ne’e media iha dever atu públika kazu ne’e, tamba kazu violensia domestika ne’e krimi públiku.
“Nu’udar sidadaun, liliu media iha direitu, tuir Lei Violensia Domestika, violensia domestika nu’udar krimi públiku. Kuandu krimi públiku ona, la presiza vitima mak tenke hato’o, se deit mak hare’e tenke hato’o kazu ne’e ba autoridade sira hodi halo investigasaun.”
“Ida ne’e konseitu ne’ebé dalaruma media sira mós tenke kompriende. Sa tan kazu ne’e akontese iha fatin ministru justisa nian, fatin públiku no ne’e laos iha uma laran, ne’ebé media sira iha dever atu públika,” nia salenta.
Membru Konseilu AJTL [Asosiasaun Jornalista Timor-Leste], ne’e mós hateten politika redasaun media idaidak ne’e mós loos, maibe kuando hatu’ur loloos funsaun media nian nu’udar kontrolu sosial, hari’i justisa, tau ema hothotu iha justisa nia oin hanesan deit, entau ema kestiona politika editorial media nian.
“Hau mós kestiona tamba sa mak media sira la foti kazu ida ne’e? Tamba sa mak kazu ida ne’e sai nonok tiha deit. Ha’u hanoin iha aspeitu barak mak kontinua husu, ha’u mós rona informasaun hanesan ne’e no hanesan ne’ebá, maibe media sira ladun iha geliat atu husu,” nia haktuir.
Iha parte seluk, Diretór Jornal INDEPENDENTE, Mouzinho Araujo rekuinese katak, sira simu karta deklrasaun husi Sra. Luisa kona-ba kazu ne’e, maibe sira foti desizaun la públika tamba sei istuda hela kazu no sei monta etratejia di’ak hodi bele halo investigasaun ba kazu ne’e.
“Ami iha razaun katak politika editorial kada media nia ne’ebé ami husi parte jornal Independente sei istuda hela karta ne’e no ami presiza iha estratejia rasik oinsa atu lori asuntu ne’e ba públiku hodi hatene.”
“Karik dalaruma mosu pergunta husi vitima, karik tamba Jornal Indepenedente hakarak proteje ministru justisa? Lae, ami sei iha deskusaun laran tamba nutisia hothotu tenke liu husi diskusaun mak foin públika,” nia esplika
Tuir eis Jornalista Timor Post ne’e, sira sei hare’e aspeitu balu hodi halo investigasaun tamba ida ne’e laos kestaun fonte ninia identidade, maibe ne’e kazu, entau sira sei istuda aspeitu kode etiku jornalista ninia no aspeitu kultura nian.
“Tamba ne’e ami sei istuda hela kontestu ne’e ba oin. Ami tenke haree hotu aspeitu kode etiku jornalista nian oinsa ami bele halo kobertura bazea ba kode etiku no mós haree ba kultura Timor,” dehan nian.
Nia hatutan, bazea ba Konstituisaun RDTL, media iha liberdade atu hakerek saida deit, maibe keta haluha mós katak liberdade media labele ses husi kultura mós, ida ne’e mak media iha Timor-Leste presiza kompriende.
Radio Liberdade mós konsege intervista parte Jornal Diario Nacional ne’ebé mós públika Ministru Justisa, Dionisio Babo ninia karta deklarasaun, maibe husu off the record.
Kuaze semana rua nia laran ona, jornal sira hanesan, Timor Post, INDEPENDENTE no Diario Nacional seidauk públika vitima Luisa da Costa ninia karta deklarasaun.
Discussion about this post