Radio, online – Reklamasaun tasi iha South China Sea (SCS) ka tasi iha Xina do sul, nebe rekalama ba malu nudar nain entre nasaun ASEAN hat hanesan Vietnam, Filipina, Malaysia, Brunai, nebe hadau malu nudar nasaun sira nebe reklamadu Claimant Country ho sira nia nasaun vizinhu hanesan Xina, oras nee dadauk Sai diskusaun manas iha rejiaun ASEAN rejiaun ida nebe Timor Leste mos hola parte ba.
Konklusaun ikus nebe timornewsline sita katak husi seminariu internasional nebe koalia kona ba Peace, Stability in SCS And ASIA-Pacific: ASEAN unity & power engagement in the Region; Kinta (20/09), iha Otel Borobudur, Jakarta Sentral, Indonesia, deskobre katak, SCS sai fatin estratejiku ba mundu.
Hare ba situasaun ida nee, Ministru defeza Indonesia, Purnomo Yusgiantoro iha ninia deskurusu apela, hodi deklara Indonesia ninia visaun katak liu husi ASEAN, reafirma pozisaun ba konsensu nebe bazeia ba prinsipiu nen nebe iha mak hanesan.
Implmenta deklarasaun kodigo konduta Declaration Of Conduct (DOC) iha tinan 2002,( 2) implementasaun DOC (2011) 3 tenke iha lalais konklusaun ba Codigu Konduta rejionalk a Regional Code Of Conduct COC, (4) universalmente respeita lei internasional sira, inklui UNCLOS (1982) labele uja forsa, husi entidades tomak,( 6). Tenke resolve problema ho maneira dame no pas.
“Ami tenke vigilante hare ba kestaun nee, problema nee sai defikuldade, ami labele husik det nasaun boot sira nebe super power halo kestaun nee sai komplikadu tan,” tenik Purnomo iha ninia deksursu.
Tasi refere potensia ba nasaun sira seluk bele hetan no explora mina no gas, Rekursu Naturais, liga ASEAN ho Amerika, inklui importante iha area diplomasia martitima husi kada nasaun nebe iha interese ho asuntu sira seluk tan.
Ralf Emmers, orador nebe koalia konaba Geopolitical Impact of US-China Confrontation in Asia Pacific And SCS, kona ba geoplotika impaktu Amerika no China ninia konfrontasaun iha Asia pasifiku no SCS posibilidade bele hamosu funu.
Discussion about this post