Radio, online – Liu husi enkontru publiku ne’ebe organiza husi Sosiedade Sivil, La’o Hamutuk ne’ebe halao servisu balun asuntu Justisa, liu-liu advokasia ba kazu krime grave iha Timor-Leste, Jovi Baptista husi Suku Cararas, Distritu Viqueque iha nia pontu de vista katak, Kay Rala Xanana Gusmao ho Jose Ramos Horta sei moris justisa ba autor krimi graves sei la lao.
Foin sae husu suku faluk ne’e mos hatutan, Timor-Leste labele temi konaba justisa tamba vulantidor sira hanesan Xanana Gusmao ho Ramos Horta sai impaktu ba justisa.
“Ita kolia konaba justisa ita la bele haluha rekonsiliasaun, se mak sai autor ba rekonsiliasaun hanesan Xanana Gusmao, agora sira ne’ebe uluk oho Timor oan sira ne’e agora hakoak hotu Xanana Gusmao nia ain okos, oinsa mak justisa bele lao,”Jovi akresenta.
Jovi husu agora dadaun Sosiedade Sivil sira daik liu lalika hakilar justisa ba autor krimi graves. Diak liu hein Xanana, Ramos Horta, no bo’ot sira seluk mate hotu tia lai ne’e mak justisa bele lao, kuandu sira sei moris justisa sei la ba oin.
Seminar ba publiku ne’ebe halao iha kampus lama UNTL, Kinta, (17/5). Durante ne’e Lao hamutuk halo advokasia no kampana hamutuk ho rede nasional no internasional sira atu nafatin ezije ba ONU, komunidade internasional, estadu Indonesia no nasaun boot sira ne’ebe uluk apoiu okupasaun tenke iha responsabilidade ba povu ne’ebe hetan sofrementu bo’ot, durante okupasaun entre 1975-1999.
Enkontru ne’e refleta hodi komemora restaurasaun ba dala (X) ne’ebe ho tema “Impaktu impunidade ba krime kontra umanidade sei hafraku estadu direitu demokratiku”.
Peskizador Mariano Pereira husi Lao Hamutuk dehan, objetivu ba seminariu ne’e mak sira hakarak fo atensaun ba publiku nomos estadu katak prosesu justisa ba krime pasadu to’o ohin loron seidauk hetan, husi enkontru publiku ne’e atu forte nafatin hodi ijiji justisa ba krime pasadu.
Organizasaun partisipa iha enkontru publiku ne’e husu ba ONU atu iha responsabilidade nomos husu apiu komunidade internasional tenke dudu prosesu ne’e ba oin.
Nicolau husi membru Aliansa Nasional Timor-Leste Ba Tribunal Internasional (ANTI) husu ba governu no Prezidenti da Republika eleitu iha knar durante tinan lima bele fo vantazen no prioridade bo’ot ba justisa no vitima bele hetan direitu ba justisa.
Jose Caitano ne’ebe sai orador ba enkotru publiku ne’e esplika katak durante tinan sanulu (10) ona mais justisa ba violasaun direitus humanus sei abandona hela no estadu Timor-Leste, Indonesia, komunidade Internasional e ONU haluha tia ninia responsabilidade.
Discussion about this post