Radio, online – Sosiedade sivil iha area segurans no defeza, Fundasaun Mahein (FM) husu ba governu atu hadia kondisaun estrada iha nomos aumenta rakursu umanus iha PNTL, Departamentu polisia tranzitu hodi evita trafiku tranzitu.
Karta komunikadu ne’ebe radioliberdadedili.com liu husi via email Sesta, (27/4). Iha komunikadu ne’e dehan, Mahein Nia Lian no. 33 halo peskiza klean konaba Servisu Polisia Tranzitu no Siguransa Rodoviária ne’ebé destina iha Komandu Operasaun Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) atu asegura siguransa públika ba komunidade no viaturas sira iha estrada públika. Inklui halo analiza konaba lala’ok servisu polisia tranzitu, jestaun estrada públiku ne’ebe ligadu ba siguransa trafiku nian.
Iha komunikadu ne’e, Diretor FM Nelson Belo, kestiaona makáas konaba sinais tranzitu ne’ebe la funsiona ho diak iha fatin balun, liu-liu iha Kapital Dili ne’ebe rezulta asidente trafiku aas tebes.
Tuir rezultadu peskiza ne’ebe FM halo deskobre katak Dirasaun Nasional Transporte no Trestre (DNTT) laiha seriadade hodi tau atensaun ba motorista sira tanba ema barak mak lori kareta no motor maibe laiha dokumentus lisensa no konsekuisia husi aktu ida ne’e sempre aumenta numeru trafiku husi loron ba loron.
FM mos relata relatoriu hodi mesiona konaba jestaun estrada publiku no rekursu umanu iha departementu polisia tranzitu nian susar atu atende kazu emerjensia ruma ladun efetivu. FM mos preoukupa numeru polisia tranzitu ne’ebe hamutuk 62 pesoas labele halo responde diak ba siguransa trafiku nian.
Relatoriu FM ne’e mos deskreve konaba asidenti trafiku viazaun ne’ebe akontese kada tinan-tinan hanesan 2010 ema mate 76, kanek todan 391 no kanek kman hamutuk 1. 509 pesoas. Nune’e mos 2011 ema mate hamutuk 72, kanek todan 339 no kanek kman hamutuk 1.329. Husi rezultadu asidenti trafiku ne’e tanba kondisaun estrada ne’ebe kuak, laiha sinais tranzitu no fatin sira ne’ebe identifika hanesan risku ba siguransa trafiku la monta sinais ruma.
Liu husi observasaun FM deskobre iha postu operasionais iha kapital Dili hanesan iha parte Aitarak-Laran, Maloa, Bairo Pite, Kruzamentu Igreija Katedral, Mandarin, Merkadu-Antigu, Balide, Hali-Laran, Hotel Timor, Akait, Hello Mister no Sinar Jaya ne’e aloka bazeia ba movimentu vituras maibe postu operasionais balu la funsiona no abandona, ironiku liu tan postu balu komunidade utiliza hodi fa’an sasan, hanesan postu operasionais Bidau-Toko Baru.
Tuir dadus ne’ebe deskreve ona iha leten, Nelson rekomendasaun mak hanesan ba governu hanesan
1. Rekomenda ba Ministériu Infraestrutura presiza halo monitorizasaun bebeik konabá aparellu trafiku nian ne’ebé monta iha estrada públiku. Nune’e mos presiza polítika integradu konabá manutensaun estrada públiku ne’ebé ho servisu sira seluk ne’ebé fo impaktu ba asidenti trafiku nian no ingarapamentu iha estrada públiku.
2. Presiza halo kampañia no sosializasaun konabá impaktu trafiku nian, liu-liu komunidade ne’ebé utiliza veikulu iha estrada públiku. No, Presiza aumenta rekursu umanu, partikularmente servisu tranzitu no siguransa rodoviária nian atu nune’e bele garante atendementu públiku ne’ebé rápidu no profesional.
3. Sekretaria Estadu Seguransa (SES) presiza aumenta mos orsamentu ba servisu tranzitu no seguransa rodoviária, atu halo sosializasaun no kampañia ba servisu tranzitu nian ba komunidade konabá respeitu regra kódigu estrada no sinais tranzitu sira iha estrada públika hodi hamosu konsensia komunidade nian.
Discussion about this post