Sekretariu Estadu Igualidade ba Jeneru hamutuk ho Menbru permante komisaun interministeriál ba kordenasaun implentasaun no monitorizasaun hala’o enkontru dahuluk ba Komisaun Interministeriál ka KIM, no KIM ne’e harii bazeia ba mandatu ida husi lei kontra violensia domestika ne’ebé iha artigu 14 fó kanar ba SEI atu kria ka estabele komisaun interministeriál hodi kordena no monitoriza implementasaun planu asaun nasional violensia bajeia ba jeneru.
Tuir Sekretariu Estadu Igualidade ba Jeneru Sra Elvina Sousa Carvalho hateten, ohin ne’e enkontru ba dala-uluk ba komisaun interministeriál kordenasaun monitorizasaun implementasaun husi planu asaun nasional violensia bajeia ba jeneru, KIM ne’e rasik mosu tanba ejijensia husi lei kontra violensia domestika ne’ebé fó mós kompetensia ba Sekretariu Estadu Igualidade ba Jeneru kria komisaun interministeriál ida ne’e, no lidera KIM ne’e atu bele haree ba implementasaun planu asaun nasional violensia bajeia ba jeneru, haktuir SEI ba Jornalista sira iha Salaun Maria Goreti hafoin remata aktividade, segunda feira 24/03.

Elvina esplika tan menbru husi komisaun interministeriál ne’e rasik mai husi Ministerio Justisa, Ministerio Saúde no Ministerio Solidaridade Sosiál, Interior, nomós Ministerio Estatal. Aliende ne’e, iha mós reprezentante tolu ne’ebé husi sosiedade sivil ne’ebé servisu ba kualker tipu de violasaun, no sosiedade sivil sira ne’ebé haree mós ba provizaun servisu hodi asesu ba justisa nian hanesan Alfela no Fokupers ne’ebé haree ba Uma Mahon no vitima sira, Tenik Nia.
“Ha’u hanoin husi enkontru ne’e mós produz relatoriu ne’ebé sei relata ba parlamentu nasional kada tinan ida dala ida, no iha tinan ne’e sei relata ba parlamentu nasional iha fulan April, tanba ne’e husi enkotru ohin haree ba servisu no funsionamentu husi KIM ne’e rasik nomós iha kordenasaun bele halo relatoriu ba implementasaun planu asaun nasional ba parlamentu “, Elvina.
Entretantu nia haktuir tan, servisu ne’ebé iha ne’e integradu no iha area kobertura ne’ebé mak luan, hanesan halo prevensaun no oinsá bele identifika liuhusi kanpaña no sosializasaun sira hodi bele muda mentalidade, hanoin no komportamentu sosiedade nian ne’ebé diskriminativu, no halo promosaun ba igualidade rasik, no iha provizaun servisu signifika oinsá resposta ba liña ministeriais sira ba vitima sira liuliu feto no labarik feto sira, Elvina hateten iha Salaun Maria Goreti, Segunda feira 24/03.
“Resposta husi liña ministeriais sira hanesan ba iha Ministerio Saúde se enkuantu iha vitima ba violensia sexual karik ida ne’e akontese, entaun saida mak sira presiza halo, ba iha Ministerio Solidaridade Sosiál bainhira se iha vitima ruma kona-ba violensia domestika entaun ne’e presiza asaun saida mak ministeriu relevante presiza halo, SEI fó responsabilidade ba sira hodi halo sira-nia servisu bazeia ba kada pilar sira”.
Nune’e nia mós esplika servisu hodi halo prevensaun no esforsu halakon violensia bajeia ba jeneru ne’e presiza tenpu ne’ebé barak, tanba ne’e mak presiza esforsu hamutuk husi parte liña ministeriais sira no tau sosiedade sivil sira atu esforsu hamutuk luta halakon violensia ne’e, Nia hakotu.
Iha fatin hanesan Diretora Alfela Marcelina Amaral mós salienta tan, husi enkontru konsellu Interministeriál ne’ebé lidera husi Sekretariu Estadu Igualidade ba Jeneru, tanba ne’e Alfela, Fokupers no Fundasaun Alola hanesan sosiedade sivil no sai hanesan mós menbru Konsellu Interministeriál ne’ebé marka mós prejensa, objetivu husi sorumutu ne’e atu bele haree fila fali oinsá menbru sira iha liña kordenasaun no prevensaun hodi halo servisu konjuntu atu luta ba violensia.

“Alfela nia parte mak pilar terseiru asesu ba justisa, entaun kada loron Alfela sempre fornese asistensia legál ba iha vitima feto no labarik sira, hodi asesu ba sistema justisa formál “, Diretora Alfela.
Nia mós argumenta tan, husi fulan Janeiru to’o mai Marco tinan ne’e, parte Alfela fornese asistensia legál mós ba vitima feto no labarik feto hamutuk 112, vitima feto 111 no mane menor na’in ida, husi kasu sira ne’e prosesu ona ba Ministerio Público no kazu ida mak iha ona tribunal, Hateten Marcelina.
“Entre husi fulan tolu tinan ne’e, ami mós reprezenta akonpaña vitima sira hodi ba asesu julgamentu iha tribunal no kazu desizaun hamutuk 22, kazu hirak ne’e maioria kazu violensia domestika no violasaun sexual, inklui abuzu sexual ba menoridade” Nia remata.
Jornalista: Maria de Rosa
Discussion about this post