Dili, 26 April 2023- Sosiedade Sivíl liu husi Organizasaun Naun Governamental La’o Hamutuk (LH) realiza semináriu nasional ho tema (Dezenvolvimentu Alternativa Hafoin Mina) hodi ko’alia kona-ba partidu polítiku sira iha eleisaun parlamentar tinan ne’e.
Peskizadora iha La’o Hamutuk, Marta da Silva hateten Timor-Leste agora iha tinan politiku nune’e La’o Hamutuk realiza semináriu nasionál atu fahe informasaun ba publiku atu iha diskusaun ba problema sira ne’ebé sai preokupasaun ba nasaun nian.
Tuir Maria semináriu ne’e importante atu hamosu partisipasaun publiku no eleitores sira nian pelumenus hatene programa partidu politiku sira nian molok deside fó votus iha 21 maiu 2023 hodi lori Timor ba oin.

Maria da Silva Peskizadora iha La’o Hamutuk
“Semináriu ida ne’e importante tebes oinsá atu hamosu partisipasaun públiku no eleitores sira, para bele konfirma Partidu Polítika sira nia programa liuliu ba problema ne’ebé liga ba asuntu Edukasaun, Saúde, Ekonómia, Infrastrutura no Asuntu Sosiál sira seluk”, Dehan Marta ba Jornalista sira iha Salaun Catedral, Dili 25/04.
Peskizadora ne’e hatutan, asuntu sosiál ne’ebé La’o Hamutuk preokupa mak dezenvolvimentu produtu ba sustentabilidade ekonómia, empoderamentu Komunitariu ba dezenvolvimentu Ekonomia dependensia ba fundu petrileo no Ekonómia Alternativa.
Aliende ne’e, Prezidente Asosiasaun Empresarias Mulheres Timor-Leste AEMTL Hergui Luina Alves hateten, Timor-Leste pilar 4 presiza tenke investe mak area produtivu sira hanesan, Agrikultura, Turrismu, Peskas, inklui area prosesamentu manufaktureira.
“Asosiasaun Empresarias Mulheres Timor-Leste AEMTL nia espetativa atu hatene kona-ba responsabilidade idak-idak nian, no issu ida ne’e haree kona-ba kondisaun sira hotu husi governu prepara liutan atu auda setór privadu sira hotu nomós ita-nia produsaun sira iha rai laran bele la’o di’ak”, dehan Prezidente AEMTL.
Prezidente ne’e dehan, iha posibilidade tinan oin Timor-Leste formaliza sai menbru ASEAN tanba ne’e tuir nia bainhira sai menbru husi regional Timor-Leste la’os atu selu de’it, maibé nasaun kiik ne’e mós bele hetan duni benefisiu ba nia rain rasik.
Iha fatin hanesan Nelson Madeira nu’udar partisipante iha serminariu ne’e dehan seminariu ne’e nu’udar parte hodi kapasita Foinsa’e sira liuliu iha koñesementu ne’ebé espesifikamente ba prosesu dezenvolvimentu rekoperasaun Ekonómia TL.
Jornalista : Maria de Rosa
Editor : Jonas
Discussion about this post