Radio, online – Timor-leste la konkorda deklarasaun ikus simeira Brazil ne’ebe halao iha Rio de Janeiru, tamba iha deklarasaun ne’e koalia kona ba dezenvolvimentu sustentavel, mudansa klimatika, protesaun meiu-ambiente maibe la iha orsamentu ba programa ne’e.
Eis Prezidenti Republika, Jose Ramos Horta ne’ebe sai enviadu Espesial husi Prezidenti Repblika Taur Matan Ruak iha simeira ne’e, fo sai kestaun ne’e liu husi Konferensia Imprensa ne’ebe halao iha salaun VIP Aeroportu Internasional Nikolau Lobato-Dili, segunda (25/6), hafoin fila husi simeira Brazil.
Tuir Horta, deklarasaun final ne’ebe fraku tebes, tan ne’e labele konkorda tamba tansaun boot no konflitu entre Rai riku no Rai kiik too ikus la konsege kria kondisaun atu tau finansiamentu boot, hodi hare’e luta kontra pobreza no meiu-ambiente atu lao ho diak.
“Timor-leste marka prejensa, hau nu’udar Enviadu Espesial Prezidenti Taur Matan Ruak, apoiu mai husi Vice Ministru Negosiu Estranjeirus, hau nia opiniaun ne’ebe hau fo sai husi diskursu mak deklarasaun final ne’ebe sai fraku teb-tebes no hau labele konkorda ho deklarasaun ne’ebe fraku tebes,” dehan Horta.
Iha deklarasaun ne’e, tuir Horta, laos Timor-Leste mesak mak la konkorda maibe Prezidenti França, Prezidenti cabo-verde mos la konkorda deklarasaun ne’e. sira konsidera deklarasaun ne’e fraku tamba la konsege hetan kondisaun diak atu tau finansiamentu ba dezemvolvimentu sustentavel luta kontra pobreza.
“Iha deklrasaun ne’e la temi orsamentu, la temi ajuda, ita lee artigu 1 too final la iha deit metan ida kualker nasaun pronto atu tau ba programa bar-barak ne’ebe iha kleur tiha ona,” dehan Horta.
Nia haktuir, Mundo atu halo reuniaun ba Rio de Janeiru tinan 20 liu ona , atu halo avaliasaun ba buat ne’ebe akontese. Situasaun iha Mundo sei pior liu tan, tamba tinan lima mai sei iha reuniaun barak kona ba mudansa klimatika.
“Ita ba hetan lider 100 resin, delagadus rihun 60 maibe too ikus laiha rezultadu konkretu, deklarasan ne’e konsesu, atu hetan konsesu signifika ita hotu tenki hatun ita nia ejijensia to’o konsesu ne’ebe la iha substansia,” esplika Horta.
Horta informa, simeira ne’e frakasu maibe laos hanesan Nasoes Unidas nia sala, tamba difisil tebes ho krizi mundial ekonomikamente akontese dadaun iha Amerika , Europa, oinsa mak konferensia ne’e bele susesu.
“Hau nia proposta ne’ebe antes halo hau haruka ba Prezidenti Republika, Primeiru Ministru, hau la halo deskursu ne’e arbiru, hau hakerek tiha , no aproveita tempu iha aviaun durante 30 horas, haruka liu husi email, no hetan aprovasaun,” dehan Horta.
Horta fo hanoin katak, diak liu rejiaun iha Mundo konsentra ba rejiaun, halo programa mobiliza osan husi seitor publiku no privadu atu bele lidera prosesu, maibe ne’e hanesan ideia tamba hanesan fini ne’ebe mak foin sae.
Discussion about this post