Saturday, May 10, 2025
Radio Liberdade Dili - FM 95.8 Mhz
Advertisement
  • Varanda
    • Vizaun & Misaun
  • Se Mak Ami
  • Notisia
    • Atualidade
    • Feature News
  • GenderEquality
  • Desportu
  • Opiniaun
  • Artista
  • Foto
  • Programa Radio & Orariu
No Result
View All Result
Radio Liberdade Dili - FM 95.8 Mhz
  • Varanda
    • Vizaun & Misaun
  • Se Mak Ami
  • Notisia
    • Atualidade
    • Feature News
  • GenderEquality
  • Desportu
  • Opiniaun
  • Artista
  • Foto
  • Programa Radio & Orariu
No Result
View All Result
Radio Liberdade Dili - FM 95.8 Mhz
No Result
View All Result
Home Notisia

๐“๐„๐๐„๐’ ๐Š๐€ ๐’๐Ž๐‹๐ˆ๐ƒ๐€๐‘๐ˆ๐„๐ƒ๐€๐ƒ๐„ ๐๐„’๐„ ๐Š๐‘๐ˆ๐Œร‰, ๐Š๐Ž๐๐“๐‘๐€ ๐’๐€๐ˆ๐ƒ๐€, ๐Ž๐…๐„๐๐ƒ๐„ ๐๐€ ๐’ร‰?

Eva Florentina by Eva Florentina
October 29, 2024
in Notisia
0
๐“๐„๐๐„๐’ ๐Š๐€ ๐’๐Ž๐‹๐ˆ๐ƒ๐€๐‘๐ˆ๐„๐ƒ๐€๐ƒ๐„ ๐๐„’๐„ ๐Š๐‘๐ˆ๐Œร‰, ๐Š๐Ž๐๐“๐‘๐€ ๐’๐€๐ˆ๐ƒ๐€, ๐Ž๐…๐„๐๐ƒ๐„ ๐๐€ ๐’ร‰?
83
SHARES
330
VIEWS
Share on FacebookShare on TwitterShare on Whatsapp

๐‡๐š๐ค๐ž๐ซ๐ž๐ค ๐‡๐ฎ๐ฌ๐ข: ๐๐ž๐ฅ๐ฌ๐จ๐ง ๐๐š๐ซ๐ซ๐จ๐ฌ ๐๐ž๐ซ๐ซ๐ž๐ข๐ซ๐š ๐—๐š๐ฏ๐ข๐ž๐ซ (๐™ˆ๐™–๐™ช๐™‰๐™š๐™ก๐™จ๐™ค๐™ฃ ๐˜ผ๐™ข๐™–๐™”)

Timor-leste nuudar Estadu De Direitu Demokrรกtiku, iha liberdade ba expressaun kritiku, analitรญku, fo opiniaun liga ho problema sosiรกl saida deโ€™it liga ho violasaun direitus umanus. Timor-leste mรณs atu hetan liberdade ka sai hanesan nasaun soberanu ida neโ€™ebรฉ mak independente hetan mos solidariedade husi nasaun sira hanesan: Portugal,Autralia, Nasoens unidas, Kuba, Grupu aliansa anti-kolonialista iha afrika hanesan (MPLA, FRELIMO, SWAPO nst), estudante husi Indonesia rasik no seluk tan, neโ€™ebe mak fo solidariedade ba Timor-leste nia auto-determinasaun.

Timor-leste mos retifika konvensaun lubuk ida liga ho direitus umanus, nuneโ€™e mos iha Kontituisaun RDTL artigu 10 (Solidariedade) numeru 1. Republika Demokratika Timor-Leste mos solidariu ho povu hotu-hotu neโ€™ebe luta libertasaun nasional. 2 Republika Demokratika Timor-Leste fo azilu politiku, tuir lei haruka, ba ema rai seluk neโ€™ebe persigidu tamba sira nia luta ba libertasaun nasional no sosial, defeza ba diretus umanus, demokrasia no dame.

Interpretasaun ho lojika ba lei ida neโ€™e, atu hateten Timor-leste nia solidariu ho nasaun seluk neโ€™ebe luta hela ba nia libertasaun patria, la haree ba nia etnia, relijiaun,ras no seluk tan, importante la viola ema ida nia direitu tuir prinsipiu fundamental konvensaun ONU nian. Iha sorin seluk mos bele suporta ideolojia politika ba nasaun sira neโ€™ebe mak hakarak konkista sira nia luta, importante la ofende ema ida nia privasidade, no la halo ida neโ€™e sai hanesan injustisa ba ema seluk importante lei garante no proteje.

Solidariedade internasional nuudar elementu ida iha luta ba libertasaun patria, ita haree fila fali ba kotuk Timor-leste nia luta ba libertasaun hetan solidariedade husi nasaun seluk mos, maibe kamada importante sira neโ€™ebe iha nasional kompostu husi Ema sivil, Frente Armada, Klandestina no diplomata, ho movimentu estudante sira, junta forsa hamutuk nuudar unidade nasional hodi kontra kolonialista no imperalista.

Presiza komprende no hatene kona-ba Solidariedade internasional no luta ba libertasaun. Internasional katak akumulasaun nasaun hotu-hotu iha mundu, signifika katak interaksaun entre nasaun ida ho nasaun seluk, bele halo relasaun ba malu depende ba politika no konsensus.

Solidariedade hanesan sentimentu konfiansa mutua entre membru, grupu ka komunidade ida. Fiar malu nuudar belun,respeita malu, hetan enkorajamentu atu sai responsavel no hatudu interese. Bainhira nasaun ida luta ba nia libertasaun patria presiza mos solidariedade hodi suporta nia mekanizmu politika, ekonomia ,militar no diplomata hodi luta hasoru nasaun super-poder sira.

 Tuir filozofu Marx no Engels hateten solidariedade internasional signifika:

  • Rekonese inter-koneksaun entre luta nasional no luta klasse iha nรญvel mundiรกl
  • Harii aliansu estratรฉjiku entre movimentu nasional no movimentu trabalhador global
  • Promove kooperasaun no osan ba atividade no kampanha komun
  • Atinju emansipasaun universal liu-husi transformasaun sosio-ekonรณmika

Solidariedade internasional mรณs importante tebes atu fo ba nasaun sira neโ€™ebe mak sofre hela rejime opressor,kolonialista, otoriter nst. Solidariedade iha tipu 5 neโ€™ebe mak importante duni atu halo para bele suporta nasaun neโ€™ebe iha hela genosidu,opresaun no invade husi nasaun seluk:

  1. Apoiu Politiku; governu sira nia organizasaun internasional sira neโ€™ebe mak halo kontrolu sosial ba movimentu libertasaun no presaun ba politiku hodi muda nia an.
  2. Apoiu Finanseira: doasoens ita nia finansiamentu ba nasaun sira neโ€™ebe mak sofre hela ba rejime at sira neโ€™ebe mak kolonializadu hela.
  3. Apoiu Material: fornersimentu sofrementu hanesan alimentasaun, medikamentu ka ekipamentus, neโ€™ebe ajuda ba vitima sira neโ€™e mak iha funu nia laran.
  4. Apoiu Moral I Konsiensia publika: kampania aumenta konsiensia global ida kona ba kauza ida neโ€™e mak hamosu funu entre nasaun rua ka liu, inklui protestu sira,petisaun sira no kobertuba ba media sira.
  5. Apoiu Juridiku I Diplomatiku: assitensia ba pergunta internasional sira neebe mak sai hanesan reprezentasaun internasional nian.

Solidariedade internasional nuudar parte ida Luta ba libertasaun sai hanesan forsa kolektivu no organizadu sira, iha grupu no ba nasaun iha liberdade total ba sistema dominasaun,opresaun no kontrolu externa. Ba luta ida neโ€™e ho nia formas depende ba kontekstu istoria, politiku, ideolojia no sosial iha nasaun ida nian. ho objektivu hakarak Independensia total, direitu umanus no igualidade, auto-determinasaun, resistensia arma, solidariu, identidade kultural no linguistika. Iha interesse hirak neโ€™e mak sai hanesan mata-dalan espesifiku ba libertasaun absoluta.

Ohin loron nasaun lubuk ida mak luta hela ba sira nia independensia hanesan, West Papua, Sahara Ocidental, Palestina no seluk tan. Haree husi espetativa modu produz neโ€™ebรฉ mudansa no sufistikadu ona mak nasaun industrializasaun, ekonomia neโ€™ebe makaas, forsa militar, arma funu neโ€™ebe avansadu ( Primeiru mundu) invade ka kolinializa nasaun sira neebe laiha kbiit ba buat neโ€™ebe mak sira iha hodi esplora no esploita hotu rekursus naturais no forsa de traballu ema nian, hodi benefisa ba sira nia interese.

Mundu ohin loron sistema kapitalizmu,imperalizmu no kolonializmu, sira utiliza meius oioin hodi invade ema nia pensamentu no uza aparellu oioin hodi infiltra sira nia interese nuneโ€™e bele esplora no esploita. Sistema sira nee temi neโ€™e kolonializa ka influensia setor hotu-hotu, sosial, ekonomia,politika,kultural, no sistema administrativa iha nasaun neโ€™ebe deโ€™it mak sai hanesan abut ba sira atu bele moris kontinua hodi esplora ba nafatin.

Tuir filosofu politika Marxista ida ho naran Frantz Fanon ema Afrika nia argumenta katak luta ba libertasaun nasional tenke liga ho esforsu global ba dekolonizasaun. Nia subliรฑa katak:

  • Libertasaun nasional la bele atinji iha isolamentu, maibรฉ depende ba solidariedade internasional.
  • Nasaun tuan sira tenke oferese apoiu morรกl, polรญtika no material ba luta libertasaun nasional iha nasaun kolรณnial sira.
  • Movimentu libertasaun nasional tenke harii aliansu ho movimentu sosialista no anti-kolonialista iha mundu tomak.

Luta ba libertasaun laos tur-tur ema luta deit maibe iha situasaun no kondisaun objektiva neโ€™ebe la fo ona liberdade, dez-umanu, dezigualidade no la dignifika valor kultural no sosial nasaun ida nian, husi ida neโ€™e muda povu ka sidadaun no lideransa politiku nia konsiensia hodi luta kontra aktus immoral sira neโ€™ebe durante nee hasoru nuudar dezafius,difuldade,problema ba sira. Luta ba libertasaun mos kompostu husi elementu lubuk ida neโ€™ebe labele separa mak povu sivil, frente klandestina, diploma no armada mak junta forsa hamutuk atu bele konkista luta neโ€™e too nia rohan, liu-husi demostrasaun,protesta sosial, no solidariedade internasional sira.

Prinsipalmente elementu xave sira ne’e, maibe ita bele dehan katak prosesu iha luta ba libertasaun patria ida nian, elementu prinsipรกl mak:

1. Konxiensializasaun populรกr

2. Esforsu diplomรกtiku internasionรกl

3. Estratรฉjia no atividade militรกr

4. Lideransa polรญtica no organizativa

5. Unidade nasionรกl

6. Solidariedada Internasional

            Iha luta presiza hamoris no fortalese sentimentu nasionalista no patriota ho povu, sensibiliza organizasaun global hodi apoiu politiku,ekonomia,militar, mediku, no alimentasaun sira. Implementasaun estratejiku politikal ho objetivu hodi kontra atake ba forsa okupante sira, kria moris divizaun ho unidade entre grupu etniku,relijiozu,ras no seluk tan.

Tamba sa mak iha Timor-Leste ita laiha liberdade expressaun ba fo solidariedade, estadu ida ne’e nu’udar estadu de direitu demokrรกriku ema hotu nian, maibรฉ nafatin iha impedementu ba liberdade autonรณmia?, Iha prinsipiu legalidade bainhira Dekretu lei, lei ministerial ka diploma ministerial sira validu la kontradisaun ho lei inan (Lex Superior) maibรฉ realidade saida mak sira hasai kontradisaun, tansa mak estadu la’os emerjรฉnsia no disitu bandu sidadaun sira atu halo solidariedade?

๐„๐๐ข๐ญรณ๐ซ : ๐๐š๐ญ๐š๐ฅ๐ข๐ง๐จ ๐—๐ข๐ฆ๐ž๐ง๐ž๐ฌ

Previous Post

Defisiรฉnte Matan Joรฃo Ba Dahuluk Entrega Mini Mografia Ho Letra Braille No Elektronik

Next Post

๐…๐ž๐ญ๐จ ๐Œ๐ฎ๐ง๐ข๐ฌรญ๐ฉ๐ข๐ฎ ๐€๐ข๐ฅ๐ž๐ฎ ๐Š๐จ๐ง๐ญ๐ข๐ง๐ฎ๐š ๐…รณ ๐…๐ข๐š๐ซ ๐›๐š ๐๐ž๐š๐ญ๐ซ๐ข๐ณ ๐‡๐จ๐๐ข ๐‹๐ข๐๐ž๐ซ๐š ๐€๐ฌ๐จ๐ฌ๐ข๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐…๐€๐ƒ๐€

Eva Florentina

Eva Florentina

Related Posts

Luta Femenizmu, Entre, Egoismu
Notisia

Luta Femenizmu, Entre, Egoismu

April 1, 2025
Selebra Existensia Aportil IP ba dala 22, Funsionariu Halo Doasaun Ran hodi Ajuda Pasiente iha HNGV
Notisia

Selebra Existensia Aportil IP ba dala 22, Funsionariu Halo Doasaun Ran hodi Ajuda Pasiente iha HNGV

March 26, 2025
SEI Lidera KIM, Atu Haree ba Planu Asaun Nasional Hodi Luta ba VBJ
Notisia

SEI Lidera KIM, Atu Haree ba Planu Asaun Nasional Hodi Luta ba VBJ

March 24, 2025
AJTL ho Oxfam lansa Boletin Media Tour kona-ba Mudansa Klimรกtika
Notisia

AJTL ho Oxfam lansa Boletin Media Tour kona-ba Mudansa Klimรกtika

March 20, 2025
SEIย  Enkontru Dahuluk ho Rede Referal Sira
Notisia

SEIย  Enkontru Dahuluk ho Rede Referal Sira

March 18, 2025
SEI no Institute of Business IOB Hala’o Dialogu Kona-ba Prevensaun Violรฉnsia Hasoru Jรฉneru
Notisia

SEI no Institute of Business IOB Hala’o Dialogu Kona-ba Prevensaun Violรฉnsia Hasoru Jรฉneru

March 14, 2025
Next Post
๐…๐ž๐ญ๐จ ๐Œ๐ฎ๐ง๐ข๐ฌรญ๐ฉ๐ข๐ฎ ๐€๐ข๐ฅ๐ž๐ฎ ๐Š๐จ๐ง๐ญ๐ข๐ง๐ฎ๐š ๐…รณ ๐…๐ข๐š๐ซ ๐›๐š ๐๐ž๐š๐ญ๐ซ๐ข๐ณ ๐‡๐จ๐๐ข ๐‹๐ข๐๐ž๐ซ๐š ๐€๐ฌ๐จ๐ฌ๐ข๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐…๐€๐ƒ๐€

๐…๐ž๐ญ๐จ ๐Œ๐ฎ๐ง๐ข๐ฌรญ๐ฉ๐ข๐ฎ ๐€๐ข๐ฅ๐ž๐ฎ ๐Š๐จ๐ง๐ญ๐ข๐ง๐ฎ๐š ๐…รณ ๐…๐ข๐š๐ซ ๐›๐š ๐๐ž๐š๐ญ๐ซ๐ข๐ณ ๐‡๐จ๐๐ข ๐‹๐ข๐๐ž๐ซ๐š ๐€๐ฌ๐จ๐ฌ๐ข๐š๐ฌ๐š๐ฎ๐ง ๐…๐€๐ƒ๐€

Discussion about this post

Your browser does not support the audio element.
Fans na'in: mak rona hela
Loading ...
Winamp, iTunes Windows Media Player Real Player QuickTime Stream Proxy

POPULAR

  • DALIA SOARES PEREIRA FINALISTA CS-UNTL, HARร RASIK NIA Mร‰DIA

    DALIA SOARES PEREIRA FINALISTA CS-UNTL, HARร RASIK NIA Mร‰DIA

    1266 shares
    Share 506 Tweet 317
  • SERVISU VOLUNTรRIU TINAN 13 IKUS MAI MARIA (EMI) HETAN KONFIANSA ย SAI JESTORA IHA RรDIO KOMUNIDADEย RAIHUSAR

    399 shares
    Share 160 Tweet 100
  • Hasaโ€™e Folin Tarifa DNTT Prende Ona Bรญs Haat

    386 shares
    Share 154 Tweet 97
  • Hetan Oportunidade ba Austrรกlia Abel Susesu Hola Rai no Halo Uma ba Inan Aman.

    363 shares
    Share 145 Tweet 91
  • UNTL Nia Departemente Komunikasaun Sosiรกl: Dezafiu no Ninia Problema Sira

    322 shares
    Share 129 Tweet 81

KONTAKTU AMI

Avenida Hudi Laran, Usindo
Dili, Timor-Leste

Recent News

Luta Femenizmu, Entre, Egoismu

Luta Femenizmu, Entre, Egoismu

April 1, 2025
Selebra Existensia Aportil IP ba dala 22, Funsionariu Halo Doasaun Ran hodi Ajuda Pasiente iha HNGV

Selebra Existensia Aportil IP ba dala 22, Funsionariu Halo Doasaun Ran hodi Ajuda Pasiente iha HNGV

March 26, 2025
  • About
  • Advertise
  • Privacy & Policy
  • Contact

ยฉ 2021 Radio Liberdade Dili - Powered by FMDC & Hosted by Kalohan.NET

No Result
View All Result
  • Varanda
    • Vizaun & Misaun
  • Se Mak Ami
  • Notisia
    • Atualidade
    • Feature News
  • Gender
  • Desportu
  • Opiniaun
  • Artista
  • Foto
  • Programa Radio & Orariu

ยฉ 2021 Radio Liberdade Dili - Powered by FMDC & Hosted by Kalohan.NET