Secretario Estado ba Igualidade SEI hala’o Dialogu ho Estudante no Dosente sira iha IOB hodi fó kuñesementu kona-ba prevensaun VBJ tanba ita hatene katak, ohin loron violensia kontra feto sei nafatin buras no ida ne’e sai prekupasaun no problema global ida.
Nune’e iha Timor-Leste kuaze feto barak hasoru violensia husi parseiru intimu iha familia nia laran, nomós hetan violensia iha fatin públiku. Husi relatoriu Vulnerable Person’s Unit ( VPU ) tinan 2023 nian relata katak, kazu violensia sexual ne’ebé akontese hamutuk 41 husi Janeiro to’o Juñu tinan 2024 no barak liu mak akontese iha Dili.
Violensia ne’ebé akontese bebeik ba feto no labarik feto sira, tanba ne’e ema hotu presiza esforsu atu halo prevensaun ba asedu sexual ne’e rasik.
Vice Diretora IOB Sra. Ludivinha Maria Vitor hateten agradese tebes ba Sekretariu Estadu Igualidade ba biban ne’ebé fó ba IOB hodi partilla informasaun ne’ebé mak importante tebes ba estudante no dosiente sira, depois IOB halo akordu hodi asina plaka kona-ba prevensaun ba asedu sexual iha Hotel Timor tanba ne’e, IOB tau kedas plaka ne’e iha fatin andar primeru nune’e estudante no dosiente inklui visitór sira bele haree no hatene katak uma Knua ne’e maioria iha komitmentu boot tebes atu promove aktu importante hanesan jere toleransia kona-ba asedu sexual, Hateten Nia iha Salaun Institute of Business sexta feira ( 14/03 ).

“Prevensaun violensia bajeia jeneru no asedu sexual ida ne’e sai nu’udar mós issu global ne’ebé akontese barak iha sosiedade hotu, liuliu mós sosiedade akademiku, ita akonpaña dalabarak kaju ne’ebé akontese hanesan estudante ho estudante, dosiente ho dosiente inklui dosiente ho estudante, entaun nu’udar Institute Akademiku ida ita iha direitu atu kria ambiente ida ne’ebé mak seguru, ambiente ne’ebé konfortavel no ambiente ne’ebé bele jere toleransia livre husi deskriminasaun no Violensia” Hateten Nia iha Salaun Institute of Business sexta feira ( 14/03 ).
Vice Diretora ne’e haktuir tan, seminariu ne’e importante tebes hodi bolu ita hotu hodi tau importansia ne’ebé makas ba asedu sexual sira ne’e, nune’e eskoraja ba estudante sira bele rona didi’ak informasaun sira ne’ebé oradór sira fó sai, tanba buat sira ne’e importante tebes tanba husi workshop ida ne’e bele fó kuñese ba estudante kona-ba mekanismu sira hodi proteze aan nomós bele prosesu kazu sira ne’e tuir prosedur ne’ebé los, hateten Ludivinha ba Jornalista.
Nune’e iha fatin hanesan tuir Diretora Interina SEI Sra. Apolónia da Cunha, agradese tebes Institute of Business IOB ne’ebé hakarak atu organiza dialogu ida ne’e no hakarak servisu hamutuk ho SEI atu halo esforsu tomak nune’e bele prevene ba violensia bajeia ba jeneru liuliu halo prevensaun ba asedu sexual iha kampus, Hateten Nia iha Salaun IOB, Sexta Feira (14/03).
Entretantu Diretora Interina esplika liuhusi Ministerio Ensino Superior Ciencia e Cultura ne’ebé servisu hamutuk ho Universidade privadu no Universidade privadu inklui IOB rasik, estabelese ona ensinu superior públiku no privadu sira hodi konbate no prevene asedu sexual liuhusi aprova ona Diripreses Para a Prevenção Para Combate a Asedo Secsual ne’ebé Ensino Superior públika ona iha dia 8 de Novembro iha 2024 no públika mós manual hodi apoiu estabelesimentu iha esino superior, atu implementa diretrizas sira, Tenik Apolónia.
“Ha’u hakarak hato’o parabens ba esforsu sira ne’ebé mak ita boot sira iha hodi hamutuk halo prevensaun ba violensia bajeia ba jeneru liuliu asedu sexual ne’ebé akontese iha ensino superior liuliu akontese iha ensinu superior públiku no privadu sira, no Ita boot sira-nia servisu kontribui tebes ba implementasaun planu asaun nasional ba violensia bajeia ba jeneru iha Timor-Leste, tanba ita hotu hatene violensia bajeia ba jeneru inklui asedu sexual mak hanesan violasaun kontra feto no labarik feto nia direitu ne’ebé akontese barak iha sosiedade Timor-Leste”.
Aliende ne’e Apolónia esklarese tan dalabarak asedu sexual ne’e akontese iha kampus ne’ebé autór mai husi profesor no estudante, no entre estudante ho estudante, asedu sexual fó impaktu negativu la’os de’it ba feto vitima, maibé ba mós instituisaun kampus no komunidade kampus ne’e rasik, tanba ne’e presiza kria mekanismu atu halo prevensaun ba violensia bajeia ba jeneru iha kampus liuhusi estabelese politika halo prevensaun no protesaun ba vitima, parte seluk mak hasa’e kuñesementu ba instituisaun akademika nian, Dehan Nia.
“SEI hanesan papel implementasaun planu asaun nasional ba violensia bajeia ba jeneru husi tinan 2022 to’o 2032 kanar importante ida mak atu hasa’e kuñesementu públiku kona-ba VBJ no diskriminasaun sira ne’ebé akontese iha públiku inklui iha kampus “.
Tanba ne’e husi dialogu ne’e hahu atu introduz kona-ba saida mak dehan kampus seguru no mekanismu oinsá mak tenke estabelese atu asegura kampus ne’e seguru, kampus seguru mak durante ne’e implementa ona iha UNTL ne’ebé hetan apoiu husi UNWOMEN, SEI no apoiu fundus husi governo Coreia ka Koica programa ne’e benefisia ona estrutura kampus ne’e rasik hodi hasa’e kuñesementu Dosente no estudante sira.
Jornalista: Octavia Maria de Rosa
Discussion about this post